Eesti keel A1 (vene keele baasil)

  1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Õppekeskus SKILL

  1. Õppekava nimetus:

Eesti keel A1 (vene keele baasil)

3 Õppekeel: eesti-vene

  1. Õppekavarühm (Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):

222 Võõrkeeled

  1. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):

70 akadeemilist tundi, millest 60 on kontaktõppet ja 10 tundi iseseisvat tööd.

  1. Õppeaja kestus: 12 nädalad
  2. Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument

  1. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Isikud, kes soovivad alustada eesti keele õpingutega ja on eesti keele õppimisel null tasemel

  1. Õppe eesmärk:

Õpetada suhelema lihtsas keeles, esitama lihtsaid küsimusi ja vastama samalaadsetele küsimustele, moodustama lihtsaid lauseid, mis puudutavad tema vajadusi või tuttavat kõneainet, ja vastama samalaadsetele lausetele.

  1. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elu­koha, tuttavate ini­mes­te ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestlus­partner räägib aegla­selt ja selgelt ning on valmis aitama.

  1. Õppesisu:

Teemad on seotud igapäevaeluga

  • Tähestik, hääldamine, lugemine
  • Ankeet (isikuandmed)
  • Minu perekond, sugupuu
  • Elukoht ( riik, linn, tänav)
  • Kalender ( kuud, nädalapäevad, aastaajad)
  • Värvid
  • Toiduained, menüü, kauplused, restoran
  • Transport, millega me sõidame, reisid
  • Ilm ja riided
  • Asjad, müügikuulutused ja ostukuulutused
  • Olen haige, olen terve, teade sõbrale, kolleegile
  • Minu päev, peod, pühad
  • Minu lemmikud
  1. Õppemeetodid:

Lugemine,piltide kirjeldamine, rollimängud(lühikesed dialoogid), video vaatamine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, grupi- ja paaristöö.

  1. Iseseisev töö:

Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks

  1. Õppematerjalide loend:

Mangus, I., Simmul, M. 2009. TERE! Eesti keele õpik algajatele 0–A1. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS  Kitsnik, M.,  Leelo Kingisepp, L. 2006. AVATUD UKSED. Õpperaamad.

  1. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt (60) kontakttunnis ja (10) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Kursuse lõpus õpilane:

  • Oskab moodustada lihtsaid, enamasti sidumata fraase inimeste ja paikade kohta.
  • Oskab tutvustada iseennast, oma tegevusala ja elukohta.
  • Oskab kirjutada lihtsaid, enamasti sidumata fraase ja lauseid.
  • Oskab lihtsate fraaside ja lausetega kirjutada iseendast ja kujuteldavatest inimestest, näiteks kus nad elavad ja mida teevad.
  • Suudab jälgida väga aeglast ja hoolika hääldusega juttu, vajades sisu tabamiseks rohkelt pause.
  • Mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning suudab järgida lühi­kesi lihtsaid juhtnööre.
  • Mõistab väga lühikesi, lihtsaid tekste fraashaaval, leides tuttavaid nimesid, sõnu ja tuntumaid fraase ning lugedes vajadust mööda mitu korda.
  • Mõistab lühikesi ja lihtsaid postkaardisõnumeid.
  • Tunneb kõige tavalisema igapäevaolukorra lihtsates teadetes ära tuttavad ni­med, sõnad ja sagedasimad fraasid.
  • Saab aru lihtsama sisuga teadete ja lühikirjelduste mõttest, eriti kui pilt teksti toetab.
  • Suudab suhelda lihtsas keeles, oskab esitada lihtsaid küsimusi ja sellistele küsimustele vastata. Oskab moodustada lihtsaid lauseid, mis puudutavad tuttavat teemat või tema vajadusi, ja sellistele lausetele vastata.
  • Mõistab endale suunatud aeglasi, hoolika sõnastusega küsimusi ja suudab järgida lühikesi lihtsaid juhiseid.
  • Oskab end tutvustada ja kasutada väga lihtsaid tervitus- ja hüvastijätuväljendeid.
  • Oskab küsida, kuidas läheb, ja kuuldule reageerida.
  • Saab hakkama suurusnumbreid, koguseid, hindu ja kellaaegu puudutava infoga.tatakse selgelt ja aeglaselt ning ollakse valmis öeldut kordama.
Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik test (hõlmab kõiki läbitud

teemasid)

 

•          endast kirjutatud jutus on kasutatud

õpitud sõnavara õiges vormis

•          enda tegevustest kirjutamisel on

kasutatud kohakäändeid

•          lünkharjutuste tegemisel mõistab

muuhulgas teksti sisu

•          põhi- ja järgarvsõnu on kirjutatud õiges

käändes

Suuline vestlus •          õppija räägib lihtsamate lausetega

kursusel läbitud teemadest vastavalt

õpiväljunditele.

•          õppija vastab arusaadavalt vestluse

käigus esitatud küsimustele

•          õppija esitab lihtsamaid küsimusi

 

  1. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

  1. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele õpetaja või eesti filoloogi haridus bakalauruse- või magistritasemel.

  1. Koolitaja nimi: Irina Djatsenko
  2. Ruumid, nende sisustus ja seadmed: klassiruumi suurus on 30.2 ruutmeetrit, kabinetis on päevavalgustid, seinal on kriittahvel ja interaktiivne tahvel, 10 koolilauda ja 20 tooli, lisaks kasutusel on arvuti, kõlarid.
  3. Õppekava kinnitamise aeg:

1.05.2014

Eesti keel A2 (vene keele baasil)

  1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Õppekeskus SKILL

  1. Õppekava nimetus:

Eesti keel A2 (vene keele baasil)

  1. Õppekeel: eesti-vene
  2. Õppekavarühm (Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):

222 Võõrkeeled

  1. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):

140 akadeemilist tundi, millest 100 on kontaktõppet ja 40 tundi iseseisvat tööd.

  1. Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument

  1. Õppeaja kestus: 25 nädalad
  2. Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument

  1. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Õppekava on mõeldud täiskasvanutele, kes tunnevad huvi eesti keele õppimise vastu, kes soovivad jätkata eesti keele õpingutega. Kursusele võetakse vastu kõiki soovijaid kes on läbinud A1 taseme kursus.

  1. Õppe eesmärk:

Arendada õppijate keeleoskust (rääkimises, kuulamises, kirjutamises, lugemises), viies neid tasemele, mis võimaldab sooritada riikliku keeleeksami A2 tasemel ja motiveerida neid registreeruma riiklikule eesti keele tasemeeksamile.
Õpetada kasutama keelt sotsiaalsetes funktsioonides, toime tulema igapäevastes situatsioonides.

  1. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat info­vahetust tuttavatel teema­del. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.

  1. Õppesisu:
1.      isikuandmed

1.2   tutvumine

2.      maja ja kodu, ümbruskond

2.1   mis on teie aadress

2.2   mis kell on ?

3.      igapäevaelu

3.1   aasta, kuu, nädal, tund

3.2   nädalapäevad

4.      vaba aeg ja meelelahutus,

4.1    vaba aeg, hobid ja huvid,

4.2    raadio ja televisioon,

4.3    kino, teater, kontsert jms,

4.4    näitused, muuseumid jms,

4.5    intellektuaalsed ja kunstilised huvid,

4.6    sport,

4.7    ajakirjandus

5.      reisimine,

6.      suhted teiste inimestega

7.      tervis ja kehahooldus

7.1    arsti juures

7.2    tervislik eluviis

7.3    sanatooriumis

7.4    terves kehas terve vaim

8.      haridus

8.1    kus ma õppisin?

8.2    Mis haridus Teil on?

8.3    õppida pole iialgi hilja

9.      sisseostude tegemine

9.1    toidupoes

9.2    kaubamajas

10.    söök ja jook

10.1  dialoogid restoranis

10.2  toiduosakonnad kaupluses

11.    teenused

11.1  juuksuris, ujulas,   sanatooriumis jm kohad

12.  riigid, linnad

13.    keel

14.    ilm

14.1  aastaajad

14.2  ilm erinevatel aastaaegadel

·       Tegusõna olema – olla

·       Isiku asesõnas

·       Mitu? Рõhiarvsõnad

·       Kellele? Kellel ? Kellelt?

·       Kuhu? Kus? Kust?

·       Millal?

·       Millega?

  • -ma ja –da infinitiivi kasutamine
  • Mitmuse nimetav
  • Ainsuse osastav
  • Käskiv kõneviis
  • Lihtminevik (-si ja i )
  • Küsisõna kes ? käänamine
  • Küsisõna mis? Käänamine
  • Ainsuse omastav ja osastav kääne
  • Sõnad käima ja minema
  • -mas ja mast vorm
  • Ühendtegusõnad
  • Järgarvsõnad
  • Järgarvsõnad
  • Kuupäevad
  • Nimetav , omastav ja osastav – kasutamine
  • Nimetav , omastav ja osastav – kasutamine

 

  1. Õppemeetodid:

Rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, grupi- ja paaristöö.

  • ülesannete tüübid: simulatsioon, rollimäng, tunnisuhtlus jne;
  • sihid: rühma sihid võrreldes iga osaleja eri laadi ja vähem aimatavate sihtidega;
  • lähtematerjal: juhised, materjalid jm, mille on koostanud õpetaja
  • tulem: tekstid, kokkuvõtted, tabelid, ettekanded jne; samuti õpitulemid: suurem pädevus, teadlikkus, arusaamine, paremad strateegiad, kogemused otsuste tegemisel, läbirääkimistel jne;
  • tegevus: tunnetuslik või tundetegevus, füüsi¬line või mõttetöö, rühma-, paaris-, individuaalne töö, suhtlusprotsessid
  • rolled: osalejate rollid nii ülesande täitmisel kui ka kavandamisel ja juhti-misel;
  • ülesande täitmisedu: kontroll ja hindamine selliste kriteeriumite alusel nagu olulisus, eeldatav raskusaste, piirangud ja sobilikkus.
  1. Iseseisev töö:

Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks

  1. Õppematerjalide loend:

Mangus, I., Simmul, M. 2010. TERE JÄLLE! Eesti keele õpik algajatele A1–A2. Printon Trükikoda AS
Valmis, A., Valmis, L, 2013 LIHTNE EESTI KEELE GRAMMATIKA! Grammatika õpik on mõeldud eesti keele õppimiseks vene keele baasil. TEA Kirjastus

  1. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt (100) kontakttunnis ja vähemalt (40) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kuuldu mõistmine • Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase ja lauseid, mis seostuvad oluliste

eluvaldkondadega (nt info perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö);

• Mõistab ennustatava sisuga, lühikesi, lihtsaid ja selgelt hääldatud ütluseid;

• Suudab tabada enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetuse teema ja mõista mõnesid

detaile, kui räägitakse aeglaselt ja selgelt;

• Mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;

• Saab aru igapäevaseid asju puudutavast ja selgelt esitatud numbri- jm faktiinfost;

• Mõistab lihtsaid juhiseid;

• Mõistab põhimises lühikesi, aeglaselt ja selgelt esitatud salvestisi, mis puudutavad

ennustatava sisuga igapäevaseid asju;

• Suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;

• Suudab tabada telesaadete teemavahetust ja põhisisu, mis esitatakse piltide või muu

tugimaterjali taustal. Loetu mõistmine

• Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja

rahvusvahelise levikuga sõnu;

• Oskab leida eeldatavat faktiinfot lihtsatest igapäevatekstidest;

• Oskab leida kindlat harjumuspärast teavet igapäevatekstidest;

• Oskab nimestikest leida ja muust eristada vajalikku teavet;

• Mõistab lühikesi ja lihtsaid isiklikke kirju;

• Mõistab lihtsaid igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades.

Üldine rääkimisoskus • Oskab lihtsal viisil ning üldsõnaliselt väljenduda igapäevateemadel või oma

huvivaldkonna teemade piires;

• Oskab kasutada sagedasemaid sõnu ning käibefraase;

• Oskab jutustava või kirjeldava teksti moodustamiseks kasutada sidumata lauseid või

seob oma jutu lihtsate sidesõnade abil nagu „ja”, „aga”, „sest”, „et”;

• Suudab kaasa rääkida lihtsas igapäevasuhtluses, kui vestlus seisneb lihtsas ja otseses

infovahetuses tuttaval teemal (nt töö ja vaba aeg);

• Oskab vahetada lühikesi lauseid, kuid ei suuda vestlust ülal hoida. Saab

vestluspartnerist aru, kui too soostub selle nimel vaeva nägema ning öeldut

lihtsustama;

• Kõne on takerduv, esineb hääldusvigu ning võõras aktsent on märgatav;

• Kõnes esineb palju ebasobivaid alustusi.

Üldine kirjutamisoskus • Oskab kirjutada igapäevastel teemadel lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid

lihtsate sidesõnadega nagu „ja”, „ning”, „aga”, „sest”, „et”;

• Oskab lihtsate fraaside ja lausetega kirjutada oma perekonnast, elutingimustest,

haridusest ning praegusest ja eelmisest tööst;

• Oskab kirjutada lühikesi ja lihtsaid lugusid inimestest, asjadest ja oma igapäevaelust

• Oskab üle küsida lihtsat faktiteavet;

• Oskab häälduspäraselt (kuigi mitte õigesti) kirjutada lühikesi sõnu, mis kuuluvad tema

Suulisesse sõnavarasse; • Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad igapäevaelu; • Oskab kirjutada väga lihtsaid isiklikke kirju;

• Oskab täita lihtsaid isikuandmeid nõudvaid formulare;

• Oskab enda jaoks igapäevases teemavaldkonnas infot küsida ja infopärimisele vastata.

 

  1. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

  1. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele  õpetaja või eesti filoloogi haridus bakalauruse- või magistritasemel.

  1. Koolitaja nimi: Irina Djatsenko
  2. Ruumid, nende sisustus ja seadmed: klassiruumi suurus on 30.2 ruutmeetrit, kabinetis on päevavalgustid, seinal on kriittahvel ja interaktiivne tahvel, 10 koolilauda ja 20 tooli, lisaks kasutusel on arvuti, kõlarid..
  3. Õppekava kinnitamise aeg:

1.05.2014

Eesti keel B1 (vene keele baasil)

  1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Õppekeskus SKILL

  1. Õppekava nimetus:

Eesti keel B1 (vene keele baasil)

3 Õppekeel: eesti-vene

  1. Õppekavarühm (Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):

222 Võõrkeeled

  1. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):

250 akadeemilist tundi, millest 200 on kontaktõppet; 30 tundi iseseisvat tööd ja 20 tundi keele praktikat

  1. Õppeaja kestus: 21 nädalad
  2. Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument

  1. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Isikud, kes soovivad õppida ja harjutada iseseisva keelekasutaja sõnavara, grammatikateemasid ja kõnefunktsioone, et olmesituatsioonides raskusteta hakkama saada. Kes on sooritanud A2 taseme eksamit. Kes soovivad valmistuda B1 taseme eesti keele eksamiks.

  1. Õppe eesmärk:
    Eesmärgiks on aidata täiskasvanutel inimestel toime tulla B-1 taseme keelekasutamise nõudmistega, arendades kuulamis-, kirjutamis-, lugemis- ja rääkimisoskusi.

Õpetada suhtlema mitmesugustes kontekstides ja teha end mõistetavaks, toime tulema eesti keeles igapäevaelu probleemidega, kursuse lõpus õpilane suudab olmesituatsioonides hakkama saada.

Õpilane tuleb toime B-1 taseme eksamiga

  1. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks  õppija

мõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unis­tusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisu­kohti ja plane.

  1. Õppesisu:
Vestlusteemad Grammatika teemad Keelekeskkond
1.      isikuandmed

1.2   tutvumine

2.      maja ja kodu, ümbruskond

2.1   mis on teie aadress

2.2   mis kell on ?

3.      igapäevaelu

3.1   aasta, kuu, nädal, tund

3.2   nädalapäevad

4.      vaba aeg ja meelelahutus,

4.1    vaba aeg,

4.2    hobid ja huvid,

4.3    raadio ja televisioon,

4.4    kino, teater, kontsert jms,

4.5    näitused, muuseumid jms,

4.6    intellektuaalsed ja kunstilised huvid,

4.7    sport,

4.8    ajakirjandus

5.      reisimine,

6.      suhted teiste inimestega

7.      tervis ja kehahooldus

7.1    arsti juures

7.2    tervislik eluviis

7.3    sanatooriumis

7.4    terves kehas terve vaim

8.      haridus

8.1    kus ma õppisin?

8.2    Mis haridus Teil on?

8.3    õppida pole iialgi hilja

9.      sisseostude tegemine

9.1    toidupoes

9.2    kaubamajas

10.    söök ja jook

10.1  dialoogid restoranis

10.2  toiduosakonnad kaupluses

11.    teenused

11.    teenused

11.1  juuksuris, ujulas,   sanatooriumis jm

12.    kohad

12.1  riigid, linnad

13.    keel

14.    ilm

14.1  aastaajad

14.2 ilm erinevatel aastaaegadel

  • Tegusõna olema – olla
  • Isiku asesõnas
  • Mitu? Рõhiarvsõnad
  • Kellele? Kellel ? Kellelt?
  • Kuhu? Kus? Kust?
  • Millal?

·       Millega?

  • -ma ja –da infinitiivi kasutamine
  • Mitmuse nimetav
  • Ainsuse osastav
  • Käskiv kõneviis
  • Lihtminevik (-si ja i )
  • Küsisõna Kes ? käänamine
  • Küsisõna Mis? Käänamine
  • Ainsuse omastav ja osastav kääne
  • Sõnad käima ja minema
  • Ühendtegusõnad
  • Järgarvsõnad
  • Kuupäevad
  • Nimetav, Omastav ja Osastav – kasutamine

 

·       Eesti filmide läbivaatamine, nii kinos kui ka auditooriumis

·       Eesti teatrikunstiga tutvumine. Teatri Estoonia külastamine. Teatri NO99 külastamine.

·       KUMU muuseumi külastamine. Õppetunnid.

·        Temaatiline suhtlemisklubi (Restoran. Kokkandamine. Arsti juures)

 

  1. Õppemeetodid:

Rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, grupi- ja paaristöö.

  1. Iseseisev töö:

Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks.

  1. Õppematerjalide loend:

Kitsnik, M., Kingisepp, L. 2006. NALJAGA POOLEKS!  Eesti keele õppekomplekt algtasemele Iduleht OÜ
Valmis, A., Valmis, L, 2004  EESTI KEELE HARJUTUSVARA. Koos reeglite ja võtmega. TEA Kirjastus

  1. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt (100) kontakttunnis ja vähemalt (22) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kuuldu mõistmine

 

 

 

 

 

 

 

 

·       Mõistab igapäevaelus (tööl, koolis, vabal ajal) regulaarselt korduvate teemade peamist mõtet ja olulisemaid üksikasju.

·       Suudab üldjoontes jälgida lühikest otsesõnalist juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge.

·       Mõistab olulisemat ka pikemast kirjakeelsest jutust, kui räägitakse tavapärasest aeglasemalt. Paremaks mõistmiseks vajab ajuti kordamist või üleküsimise võimalust.

·       Saab aru tuttaval teemal raadiouudiste ja ennustatava sisuga (st oodatud või rutiinsete) telefonikõnede põhisisust, kui jutt on suhteliselt aeglane ja selge.

·       Suudab jälgida paljusid filme ja huvipakkuvaid TV-saateid, kui pilt toetab tegevust ja keel on lihtne.

·       Suudab järgida üksikasjalikke juhiseid.

  • Mõistab faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel.
Loetu mõistmine ·       Saab rahuldavalt aru otsesõnalistest faktipõhistest tekstidest, kui teema kuulub tema huvivaldkonda.

·       Suudab lugeda lühemaid tekste erinevatel teemadel (ajaleheartiklid, brošüürid, kasutusjuhendid, lihtne ilukirjandus).

·       On võimeline mõistma ka pikemate tekstide peamist mõtet ja otsima neist konkreetset infot, kui teema on talle oluline või tuttav.

·       Argikogemusest erineva teema puhul võib teksti üksikasjade mõistmine olla puudulik.

·       Pikemate tekstide mõned üksikasjad ja seisukohad võivad jääda ebaselgeks.

Üldine rääkimisoskus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

·       Tuleb lihtsat keelt kasutades toime enamikus praktilistes olukordades, nagu info küsimine, selgituse palumine, oma arvamuse avaldamine, ettepanekute tegemine.

·       Oskab esitada võrdlemisi ladusaid, kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires.

·       On võimeline lihtsaid keelevahendeid kasutades kirjeldama, analüüsima ja võrdlema ka ebatavalisi sündmusi ja nähtusi.

·       Oskab oma arvamust, nõustumist ja mittenõustumist viisakalt väljendada.

·       Oskab väljendada emotsioone (üllatust, rõõmu, kurbust, huvi, ükskõiksust) ning sellistele emotsioonidele reageerida.

·       Oskab ilma ettevalmistuseta alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat silmast silma vestlust, kui kõneaine on talle tuttav või pakub huvi.

·       Oskab rääkida endale tähtsatest asjadest ka natuke nõudlikumates olukordades, kuigi aeg-ajalt võib jääda arusaamatuks, mida ta täpselt öelda tahab.

·       Pikem vestlus või abstraktsemad teemad põhjustavad raskusi.

·       Väljendab oma mõtteid lihtsate lausete järjendina.

·       Kõnes esineb küll pause ja katkestusi, aga suudab vestlust jätkata.

·       Hääldus on üldiselt arusaadav, aga emakeele aktsent võib olla tuntav ning esineb hääldusvigu (nt häälikupikkuses, palatalisatsioonis, diftongide hääldamisel, sõnarõhkudes).

Üldine kirjutamisoskus ·       Oskab kirjutada tuttaval teemal lihtsamaid üldsõnalisi tekste, ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina.

·       Oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid ning anda edasi uudiseid.

·       Oskab kirjutada väga lühikesi tüüpvormis ettekandeid, kus esitab tavapärast faktiteavet või põhjendab toiminguid.

·       Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust, oma kogemusi ja elamusi lihtsa tekstina, seejuures tuttavatel teemadel ka üksikasjalikult.

·       Keelekasutus ei takista üldiselt teksti mõistmist, kuid emakeele interferents on ilmne ning tekstis esineb palju eri tüüpi vigu.

 

  1. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

  1. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele  õpetaja või eesti filoloogi haridus bakalauruse- või magistritasemel.

  1. Koolitaja nimi: Irina Djatsenko
  2. Ruumid, nende sisustus ja seadmed: klassiruumi suurus on 30.2 ruutmeetrit, kabinetis on päevavalgustid, seinal on kriittahvel ja interaktiivne tahvel, 10 koolilauda ja 20 tooli, lisaks kasutusel on arvuti, kõlarid.
  3. Õppekava kinnitamise aeg:

1.05.2014

Eesti keel B2 (vene keele baasil)

  1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Õppekeskus SKILL

  1. Õppekava nimetus:

Eesti keel B2 (vene keele baasil)

3 Õppekeel: eesti-vene

  1. Õppekavarühm (Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):

222 Võõrkeeled

  1. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):

250 akadeemilist tundi, millest 200 on kontaktõppet; 30 tundi iseseisvat tööd ja 20 tundi keele praktikat

  1. Õppeaja kestus: 21 nädalad
  2. Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument

  1. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Isikud, kes soovivad õppida ja harjutada iseseisva keelekasutaja sõnavara, grammatikateemasid ja kõnefunktsioone, et erinevates situatsioonides spontaalselt ja ladusalt vestelda. Kes on sooritanud B1 taseme eksamit. Kes soovivad valmistuda B2 eesti keele taseme eksamiks.

  1. Õppe eesmärk:

Eesmrgiks on aidata täiskasvanutel inimestel toime tulla B-2 taseme keelekasutamise nõudmistega, arendades kuulamis-, kirjutamis-, lugemis- ja rääkimisoskusi.

Kursuse lõpus õpilane suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga

Õpilane tuleb toime B-2 taseme eksamiga.

  1. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suu­dab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnele­jaga. Oskab palju­del teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

  1. Õppesisu:
Vestlusteemad Grammatika teemad Keelekeskkond
•          Võõrkeele õppimine

•          Saatused ja elulood

•          Kannapöörded

•          kehakeel ja välimus

•          ametid ja töökohad

•          tööotsimine

•          kinnisvara

•          lemmikloomad

•          kaubandus ja tarbijakaitse

•          kodukeemia ja prügi

•          kool ja haridus

•          tervis ja eluiga

•          kodumasinad ja tulevikukodu

•          kuritegevus ja turvalisus

•          autod ja liiklus

•          ilukirjandus

•          ettevõtlus

•          ajalehed

•          koosolekud

eesti märk ja riigieelarve

•          rõhuliited –ki ja- gi

•          lihtmineviku kordamine

•          küsisõnade kordamine

•          sidesõnad

•          täisminevik

•          tingiva kõneviisi minevik

•          mitmuse käänete kordamine

•          tud-kesksõnad

•          umbisikliku tegumoe olevik

•          sõnade Mitte ja Ega kasutamine

•          ühendtegusõnad abisõnaga Ära

•          kohakäänete kordamine

•          des-vorm

•          kohatagasõnade vormide kordamine

•          ühendtegusõnad

•          osastav kääne

•          umbisikulise tegumoe lihtminevik

•          põhiarvsõnade käänamine

•          v-,tav-,nud-kesksõna

•          liitlaused

•          rektsioon (saav kääne)

•          sihitud ja sihilised tegusõnad

•          sõnajärg

•          i-mitmus

•          ma-tegevusnime umbisikuline vorm

•          tingiva kõneviisi umbisikuline vorm

•          enneminevik

•          põhiarvsõnad sihitisena

•          umbmäärased asesõnad ja kohamäärsõnad

•          ma- ja-da tegevusnime kordamine

•          kaudse kõneviisi olevik

•          kaassõnarektsioon

•          kaudse kõneviisi minevik

•          sihitise käänded

•          rektsioon (sisseütlev kääne

•          mas-,mast-,mata- vorm ja lauselühend

•          kaudse kõneviisi umbisikuline tegumood

•          nud- jatud- lauselühend

möönev kõneviis

  • Eesti filmide läbivaatamine, nii kinos kui ka auditooriumis
  • Eesti teatrikunstiga tutvumine. Teatri Estoonia külastamine. Teatri NO99 külastamine. Linnateaater.
  • KUMU muuseumi külastamine. Oppetunnid.
  • Temaatiline suhtlemisklubi (Kohtumine asjatundlikute inimestega, suhtlemine nendega.)
  • Interneti kasutamine: tähtsamate riigi kodulehtedega tutvumine.
  1. Õppemeetodid:

Rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, grupi- ja paaristöö.

  • ülesannete tüübid: simulatsioon, rollimäng, tunnisuhtlus jne;
  • sihid: rühma sihid võrreldes iga osaleja eri laadi ja vähem aimatavate sihtidega;
  • lähtematerjal: juhised, materjalid jm, mille on koostanud õpetaja
  • tulem: tekstid, kokkuvõtted, tabelid, ettekanded jne; samuti õpitulemid: suurem pädevus, teadlikkus, arusaamine, paremad strateegiad, kogemused otsuste tegemisel, läbirääkimistel jne;
  • tegevus: tunnetuslik või tundetegevus, füüsi¬line või mõttetöö, rühma-, paaris-, individuaalne töö, suhtlusprotsessid
  • rolled: osalejate rollid nii ülesande täitmisel kui ka kavandamisel ja juhti-misel;
  • ülesande täitmisedu: kontroll ja hindamine selliste kriteeriumite alusel nagu olulisus, eeldatav raskusaste, piirangud ja sobilikkus.
  1. Iseseisev töö:

Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendmiseks
TVsaadete kodune vaatamine
ajalehtede, ajakirjade ja internet iseseisev lugemine

  1. Õppematerjalide loend:

Kitsnik, M., Kingisepp, L., 2006. AVATUD UKSED. Õpperaamat. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. Kirjastus TEA

Kitsnik, M., Kingisepp, L., 2002. AVATUD UKSED. Töövihik. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. Kirjastus TEA

  1. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt (100) kontakttunnis ja vähemalt (22) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kuuldu mõistmine

 

 

 

 

 

 

 

  • Mõistab suhteliselt pika ja keeruka ühiskeelse jutu põhisisu.
  • Mõistab nii elavat kui ka salvestatud selgelt liigendatud juttu enamikul igapäevaelu, õppimise ja tööga seotud teemadel.
  • Suudab jälgida vestlust ja ka keeruka sisuga väitlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märksõnad.
  • Saab aru üldhuvitavate, regulaarselt korduvate žanrite üksikasjadest (uudised, intervjuud, filmid, tuttava ainestikuga loengud).
  • Saab aru vestluse põhisisust, kõneleja seisukohtadest, kavatsustest ning vestluse formaalsusastmest.
  • Oskab kriitiliselt kuulata, teha järeldusi ja tabada sotsiokultuurilisi vihjeid.
  • Mõistmisraskusi võivad tekitada tugev taustamüra, keelenaljad, haruldasemad idioomid ja keerukad tarindid.
Loetu mõistmine ·       Suudab lugeda eri eesmärkidel koostatud pikki ja keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm), vajaduse korral kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.

·       Suudab kiiresti haarata ka pikemate tekstide sisu ja valida asjakohaseid detaile.

·       Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi.

·       Mõistab probleemartikleid, kus autorid esitavad erinevaid seisukohti ja hoiakuid.

·       Lugemissõnavara on ulatuslik, ent raskusi võib olla haruldaste idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega.

Üldine rääkimisoskus ·       Oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi paljudel teemadel, mis seostuvad isikliku kogemusega, rääkida tundmustest ja tuua esile sündmuste isiklikku tähtsust.

·       Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel.

·       Oskab kommentaaride ja asjakohaste näidete toel mõttekäiku laiendada ning oma vaatenurka selgitada ja põhjendada, võrrelda erinevaid seisukohti.

·       Oskab välja tuua olulisemad seisukohad ja väiteid kinnitavad üksikasjad.

·       Suudab emakeelsete kõnelejatega suhelda küllaltki ladusalt ja spontaanselt, ilma et kumbki pool peaks pingutama.

·       Oskab vestlust alustada ja sobivalt kõnevooru võtta; oskab soovi korral vestluse lõpetada, kuid ei pruugi seda alati teha kõige kohasemal viisil.

·       Oskab osaleda arutluses (esitada selgelt oma arvamust, anda tagasisidet, haarata teisi vestlusse jms).

·       Suudab edasi anda tundevarjundeid ning rõhutada toimunu või kogetu olulisust.

·       Kõnetempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane. Kõhklused sõnade või vormide valikul ei põhjusta pikemaid pause.

·       Hääldus ja intonatsioon on üldiselt selge ja loomulik, võib esineda kerge emakeele aktsent ja mõned hääldusvead (nt häälikupikkuses ning palatalisatsioonis).

Üldine kirjutamisoskus ·       Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste paljudel endale huvi pakkuvatel teemadel ning ka tuttavatel abstraktsetel teemadel.

·       Oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

·       Oskab kirjutada filmi-, raamatu- või näidendiülevaadet.

·       Suudab sünteesida eri allikatest pärit infot ja arutluskäike ning teha kokkuvõtteid.

·       Oskab kirjutada sobivas stiilis tekste nii tuttavale lugejale kui tundmatule auditooriumile.

·       Oskab hästi väljendada oma teadmisi, seisukohti ja arvamusi ning kommenteerida teiste omi.

·       Oskab kasutada mitmekesiseid lausetüüpe (sh ka eri tüüpi liitlauseid ja tavalisemaid lauselühendeid).

·       Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita vääritimõistmist.

·       Nõudlikumates konstruktsioonides ja stiilis ilmneb emakeele interferents ning esineb veel mitmesuguseid vigu.


  1. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides.

  1. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele  õpetaja või eesti filoloogi haridus bakalauruse- või magistritasemel.

  1. Koolitaja nimi: Irina Djatsenko
  2. Ruumid, nende sisustus ja seadmed: klassiruumi suurus on 30.2 ruutmeetrit, kabinetis on päevavalgustid, seinal on kriittahvel ja interaktiivne tahvel, 10 koolilauda ja 20 tooli, lisaks kasutusel on arvuti, kõlarid.
  3. Õppekava kinnitamise aeg:

1.05.2014