1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:

Õppekeskus SKILL

  1. Õppekava nimetus:

IELTS (International English Language Testing System)
RAHVUSVAHELINE INGLISE KEELE TESTIMISE PROGRAMM
(Inglise keel B2)

     3. Õppekeel: eesti-vene-inglise

  1. Õppekavarühm: 222 Võõrkeeled
  2. Õppe kogumaht: 140 akadeemilist tundi, millest 100 on kontaktõppet; 20 tundi iseseisvat tööd ja 20 tundi keele praktikat
  3. Õppeaja kestus: 35 nädalad
  4. Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument
  5. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Isikud,  kellel on soov minna välismaale õppima, töötama või elama. Kes soovib sooritada inglise keele testimise eksami B2 tasemele.

  1. Õppe eesmärk:

Programm pakub rahvusvaheliste inglise keele eksamite ettevalmistuskursusi, mille eesmärk on valmistada õppijad ette eelseisvaks testiks ning välismaale pääsemiseks.

  • Ette valmistada IELTS eksami sooritamiseks vajalikule tasemele
  • selgitada IELTSi eksami sooritamise strateegia
  • kogenud opetaja juhendamisel ette valmistada eksamiks
  • valida sobiva välismaal õppimiseks programmi
  • saada keeleasjatundjate soovitusi
  • läbida IELTSi proovieksami

Eesmrgiks on aidata täiskasvanutel inimestel toime tulla B-2 taseme keelekasutamise nõudmistega, arendades kuulamis-, kirjutamis-, lugemis- ja rääkimisoskusi.

Kursuse lõpus õpilane suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga

  1. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

 

 

  1. Õppesisu:
1 Kuulamine
1.1. Eksamistrateegia
1.2. Sisu ennustamine

Eriinformatsiooni esiletõstmine

1.3 Detailide määratlemine
1.4 Juhtmõtete määratlemine
1.5 Alltekstist arusaamine U.6 Märksõnade esiletõstmine ja neid järgimine
1.6 Rõhust, rütmist ja intonatsioonist arusaamine
2. Lugemine
2.1. Eskamistrateegia
2.2.  Sisu ennustamine

Erinevad lugemise tüübid (pealiskaudne lugemine, ladus lugemine, intensiivlugemine)

2.3. Põhimõttete tuvastamine ja tõendamine U.4 Teksti struktuurist arusaamine
2.4. Teksti lühikokkuvõte

Vahetegemine faktide ja arvamuste vahel

2.5. Arvamuste/ suhete tuvastamine ja järelduste tegemine (ridade vahelt lugemine)
2.6. Informatsiooni võrdlemine. Tähendusest arusaamine tekstis, kus on tundmatuid sõnu
3. Rääkimine
3.1. Eksamistrateegia
3.2. Intervjuu

Ladusa kõne arenemine

3.3. Arutelu teemade ennustamine
3.4. Antud teemast rääkimine. Juhtmõtte edastamine

Lühivastused. Monoloogi struktureerimine

3.5. Arutelu. Teema uurimine.
3.6. Põhjendatud reaktsiooni avaldamine (arvamiste väljendamine ja tõendamine)
4. Kirjutamine
4.1. Eksamistrateegia
4.2. Faktide ja graafikute kirjeldamine (tulpdiagrammid, sektordiagrammid, tabelid) – akadeemilise mooduli jaoks

Tendentside kirjeldamine  (lintdiagrammid)

Kirja ülesehitamine – üldmooduli jaoks

4.3. Andmete analüüs

Protsessi kirjeldamine – ainult akadeemilise mooduli jaoks

Olukorra seletamine, ideede moodustamine

4.4. Põhjendatud kirjandi struktureerimine
4.5. Teema ja juhtmõtete esitamine

Põhjenduse esitamine/ arvamuse kinnitamine

4.6. Loogilise ja seotud kirjaliku argumentatsiooni moodustamine

Liitlausete moodustamine

Iseseisev lõpptöö (test)

 

  1. Õppemeetodid:

Rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, grupi- ja paaristöö.

 

 

  1. Iseseisev töö:

Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendmiseks
TVsaadete kodune vaatamine
ajalehtede, ajakirjade ja internet iseseisev lugemine

  1. Õppematerjalide loend:

FOCUS ON SKILLS FOR IELTS FOUNDATION, Margaret Matthews, Katy Salisbury, Longman, 2006
CAMBRIDGE VOCABULARY FOR IELTS, Pauline Cullen, Cambridge University Press, 2008
COMMON MISTAKES AT IELTS INTERMEDIATE AND HOW TO AVOID THEM, Pauline Cullen, Cambridge University Press, 2010
READY FOR IELTS, Sam Mc Carter, Macmillan Exams, 2010
IELTS FOUNDATION, Rachael Roberts, Joanne Gakonga, Andrew Preshous, Macmillan
IELTS FOUNDATION STUDY SKILLS, A SELF-STUDY COURSE FOR ALL ACADEMIC MODULES, Rachael Roberts, Joanne Gakonga, Andrew Preshos, Macmillan
CAMBRIDGE GRAMMAR FOR IELTS WITH ANSWER, Diane Hopkins, Pauline Cullen, Cambridge University Press

 

  1. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kuulamine •          Mõistab suhteliselt pika ja keeruka ühiskeelse jutu põhisisu.

•          Mõistab nii elavat kui ka salvestatud selgelt liigendatud juttu enamikul igapäevaelu, õppimise ja tööga seotud teemadel.

•          Suudab jälgida vestlust ja ka keeruka sisuga väitlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märksõnad.

•          Saab aru üldhuvitavate, regulaarselt korduvate žanrite üksikasjadest (uudised, intervjuud, filmid, tuttava ainestikuga loengud).

•          Saab aru vestluse põhisisust, kõneleja seisukohtadest, kavatsustest ning vestluse formaalsusastmest.

•          Oskab kriitiliselt kuulata, teha järeldusi ja tabada sotsiokultuurilisi vihjeid.

•          Mõistmisraskusi võivad tekitada tugev taustamüra, keelenaljad, haruldasemad idioomid ja keerukad tarindid.

 

IELTS´i kuulamisosa võtab umbes 30 minutit. Eksami jooksul kandidaatidel tuleb kuulata teksti ja vastata vastavatele küsimustele. Helifaili saab kuulata ainult üks kord. Kuulamisosa koosneb neljast osast kasvava keerulisusega. Osad 1 ja 2 on tavaliselt pühendatud põhilistele teemadele: kaotatud pagas, muutused kommunaalteenustes, helistamine politseisse kaotatud asjade kohta, üür, jne. 1. osa on dialoog ja 2. osa on monoloog. Osad 3 ja 4 on seotud haridusega: konverentsi tervituskõne, muuseumide ekskursioonid, miniloengud ülikoolis, jne. 3. osa on dialoog ja 4. osa on monoloog.

Rääkimine •          Oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi paljudel teemadel, mis seostuvad isikliku kogemusega, rääkida tundmustest ja tuua esile sündmuste isiklikku tähtsust.

•          Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel.

•          Oskab kommentaaride ja asjakohaste näidete toel mõttekäiku laiendada ning oma vaatenurka selgitada ja põhjendada, võrrelda erinevaid seisukohti.

•          Oskab välja tuua olulisemad seisukohad ja väiteid kinnitavad üksikasjad.

•          Suudab emakeelsete kõnelejatega suhelda küllaltki ladusalt ja spontaanselt, ilma et kumbki pool peaks pingutama.

•          Oskab vestlust alustada ja sobivalt kõnevooru võtta; oskab soovi korral vestluse lõpetada, kuid ei pruugi seda alati teha kõige kohasemal viisil.

•          Oskab osaleda arutluses (esitada selgelt oma arvamust, anda tagasisidet, haarata teisi vestlusse jms).

•          Suudab edasi anda tundevarjundeid ning rõhutada toimunu või kogetu olulisust.

•          Kõnetempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane. Kõhklused sõnade või vormide valikul ei põhjusta pikemaid pause.

•          Hääldus ja intonatsioon on üldiselt selge ja loomulik, võib esineda kerge emakeele aktsent ja mõned hääldusvead (nt häälikupikkuses ning palatalisatsioonis).

 

Rääkimine on suulise inglise keele oskuse test. See kestab umbes 15 minutit ning kujutab endast intervjuu eksamineerija ja kandidaadi vahel. See osa on jagatud kolmeks astmaks. Esimese astme jooksul, mis võtab umbes 5 minutit, kandidaadid peavad vastama küsimustele endast, oma sõpradest, töödest, harrastustest jne. Teisel astmel kandidaadid saavad teemakaardi ja nendel on üks miut ettevalmistamiseks, pärast seda nemad peavad rääkima antud teemal kolme minuti jooksul. Siis esitab eksamineerija üks või kaks lisaküsimust samal teemal. Kolmas aste hõlmab arutelu eksamineerija ja kandidaadi vahel üldisemal teemal, mis peab ikka olema seotud küsimustega teiselt astmelt. Arutelu salvestatatakse.

Lugemine •          Suudab lugeda eri eesmärkidel koostatud pikki ja keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm), vajaduse korral kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.

•          Suudab kiiresti haarata ka pikemate tekstide sisu ja valida asjakohaseid detaile.

•          Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi.

•          Mõistab probleemartikleid, kus autorid esitavad erinevaid seisukohti ja hoiakuid.

•          Lugemissõnavara on ulatuslik, ent raskusi võib olla haruldaste idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega.

 

Ülesanded lugemisosas on erinevad ja sõltuvad testi versioonist, mis on kas Akadeemiline (Academic) või Üldine (General Training) moodul. See testi osa koosneb kolmest ülesandest (40 küsimust), mis peavad tehtud olema 60 minutiga. Akadeemiline Lugemine koosneb kolmest tekstist, igaüks millest on 650 kuni 1000 sõna pikk. Akadeemilise lugemise tekstid on keerulisemad ja sisaldavad sõnavara, mis on kasutusel akadeemilises kirjanduses. Üldine lugemine sisaldab kolm lühikest teksti üldistest teemadest.

Kirjutamine •          Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste paljudel endale huvi pakkuvatel teemadel ning ka tuttavatel abstraktsetel teemadel.

•          Oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

•          Oskab kirjutada filmi-, raamatu- või näidendiülevaadet.

•          Suudab sünteesida eri allikatest pärit infot ja arutluskäike ning teha kokkuvõtteid.

•          Oskab kirjutada sobivas stiilis tekste nii tuttavale lugejale kui tundmatule auditooriumile.

•          Oskab hästi väljendada oma teadmisi, seisukohti ja arvamusi ning kommenteerida teiste omi.

•          Oskab kasutada mitmekesiseid lausetüüpe (sh ka eri tüüpi liitlauseid ja tavalisemaid lauselühendeid).

•          Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita vääritimõistmist.

•          Nõudlikumates konstruktsioonides ja stiilis ilmneb emakeele interferents ning esineb veel mitmesuguseid vigu.

 

Sarnaselt lugemisosaga, kirjutamisülesanded sõltuvad valitud moodulist. See testi osa koosneb kahest ülesandest, mis peavad tehtud olema 60 minutiga. On soovitatud kulutada 20 minutit esimesele ülesandele ja 40 minutit teisele, kuna teine ülesanne on hindamisel määrav. Reeglina, IELTS kirjutamisosa on kõige keerulisem, sest see nõuab kõige rohkem ettevalmistust. Esimene ülesanne (umbes 150 sõna): Akadeemilises kirjutamises – kirjelda diagramm, tabel, skeem või graafik; Üldises kirjutamises – kirjuta kiri, kirjeldades probleemi ning viidates selle lahendamise võimalustele. Teine ülesanne (umbes 250 sõna) on sama mõlemates moodulites: kandidaadid peavad kirjutama kirjandit väljendades nende arvamusi mingi asjaolu või probleemi kohta.

 

  1. Kursuse läbimisel väljastatav dokument:

Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.

  1. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Inglise keele  õpetaja või inglise filoloogi haridus bakalauruse- või magistritasemel.

  1. Koolitaja nimi: Roksana Faizova
  2. Ruumid, nende sisustus ja seadmed: klassiruumi suurus on 30.2 ruutmeetrit, kabinetis on päevavalgustid, seinal on kriittahvel ja interaktiivne tahvel, 10 koolilauda ja 20 tooli, lisaks kasutusel on arvuti, kõlarid.
  3. Õppekava kinnitamise aeg:
    1.05.2014